Mida Oslos näha: 30 kohta viikingimuuseumist Ibseni majani

Oslo mahub fjordi ja roheliste küngaste vahele. Ühe päevaga ei jõua sa ära näha isegi poolt selle muuseumidest. Enamik neist asub Bygdøy poolsaarel, kuhu on kõige lihtsam jõuda praamiga raekoja juurest.

Vanaed teejuhid ei tea üht olulist uudist. Peamine viikingilaevade muuseum suleti 2021. aastal ümberehituseks ja avamine on lükkunud 2027. aastasse (seisuga 09/2026, Viikingiaja muuseum). Laevu endid sa praegu ei näe, kuid viikingiaegsed esemed on ajutiselt väljas kesklinnas.

Allpool on kolmkümmend kohta Oslos: muuseumid, pargid, kindlus, teater ja vaateplatvormid. Oleme need järjekorda seadnud ja märkinud, mis on lähedal, kui palju see maksab ja kuidas sinna jõuda.

Reklaam: see artikkel sisaldab partnerlinke, me teenime vahendustasu, kui broneerid nende kaudu, ilma et see sulle lisakulusid teeks.

Mida Oslos vaadata: lühike ülevaade

💡 Lühidalt:

• Bygdøy muuseumid (Frami laev, Kon-Tiki, rahva muuseum) on üksteise lähedal: varu nende jaoks pool päeva.
• Oslo kesklinn on jalgsi läbitav: raekoda, kuningaloss, Storting ja Akershusi kindlus moodustavad ühe ringi.
• Hinnad ja muuseumide lahtiolekuajad: 09/2026, kontrollitud MUNCHi veebilehel ja Frami muuseumi veebilehel.

Paljud allpool nimetatud kohad on tasulise sissepääsuga muuseumid. Mõnda neist saab tasuta vaadata ja mõni on teatud päevadel suletud, seega kontrolli enne reisi graafikut.

1. Viikingilaevade muuseum

© Larry Lamsa · CC BYFoto: Larry Lamsa, CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/2.0), Wikimedia Commons

Siin hoiti kolme originaallaeva: Osebergi, Gokstadi ja Tune'i laeva. Tammedest kerepalgid toodi välja matmisküngastest ja konserveeriti. Need on tuhat aastat vanad ning laevad ise olid oma omanike viimseks puhkepaigaks ja rääkisid nende staatusest.

Bygdøyl asuv muuseum avati 1926. aastal ja on sellest ajast peale olnud viikingiaja leidude peamine hoiupaik. Hoone on nüüd suletud ja laevad on tükkhaaval restaureerimiseks lahti võetud (seisuga 09/2026, Viikingiaja muuseumi veebileht). Samal kohal lubatakse uue muuseumi avamist 2027. aastal.

Laevade kõrval olid muuseumis väljas ka kelgud, vankrid ja matmiskambritest leitud nikerdatud kujud. Need esemed rääkisid põhjala igapäevaelust ja uskumustest sama hästi kui relvad. Nüüd on osa kogust kolinud kesklinna ja osa läinud konserveerimisele.

Praegu saab viikingiaegset kogu näha Oslo kesklinnas asuvas Ajaloomuuseumis. Seal on väljas näitused VÌKINGR ja Miðgarðr, kus on relvi, ehteid ja tarbeesemeid. Terviklikke laevu ei näidata veel kuskil, need ootavad uue hoone avamist. Astu siia sisse, kui hoolid päris ajaloost, mitte ainult internetipiltidest.

• Konks: muuseum on suletud kuni uue hoone avamiseni.
• Kuidas sinna jõuda: bussi või praamiga Bygdøy poolsaarele.

2. Holmenkollen ja suusahüppetorn

© Evka W · CC BY-SAFoto: Evka W, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Holmenkolleni suusahüppetorn kõrgub linna kohal. Seda on näha paljudest Oslo paikadest ja ülemiselt platvormilt avaneb panoraam fjordile ja kesklinna. Talvel peetakse siin maailmakarika laskesuusatamise ja suusahüpete võistlusi.

Lift viib sind hüppetorni tippu. Suvel on mäel avatud matkarajad ja vaateplatvorm. Lähedal asub suusamuuseum, kus on riigi rahvusspordi ajalugu.

Kõige lihtsam on sinna jõuda metrooga Holmenkolleni jaama. Sõit kesklinnast võtab aega umbes pool tundi. Võta jope kaasa: tipus on alati tuuline.

• Kuidas sinna jõuda: metrooga Holmenkolleni jaama, seejärel jalgsi ülesmäge.

3. Vigelandi skulptuuripark

© Hesse1309 · CC BY-SAFoto: Hesse1309, CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/), Wikimedia Commons

Frogneri linnaosas asuva pargi lõi üksainus skulptor, Gustav Vigeland. Ta pühendas sellele suurema osa oma elust ja linn eraldas teose jaoks terve kvartali. Täna seisab siin sadu pronks- ja graniitkujusid.

Keskel kõrgub monoliit: üksteisega põimunud inimkehadest sammas. Selle juurde viivad sillad oma kujudega ja mitmed temaatilised rühmad. Kompositsioonid näitavad elu eri külgi, lapsepõlvest vanaduseni.

Pargi sissepääs on tasuta ja see on avatud ööpäevaringselt. Tule avamise ajal või pärast õhtusööki, et rahvahulki vältida. Parki sõidab tramm, peatus on peasissepääsu juures.

• Kuidas sinna jõuda: trammiga pargi peasissepääsu peatusesse.

4. Kuningaloss

© W. Bulach · CC BY-SAFoto: W. Bulach, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Karl Johans gate'i lõpus asuv palee künkal on Norra monarhide residents. See ehitati heledast kivist 19. sajandi esimesel poolel neoklassitsistlikus stiilis. Fassaadi ees seisab ratsamonument ja ümber hoone jääb suur park.

Suvel korraldatakse riigisaalides giidiga ekskursioone. Piletid müüakse kohapeal ja nädalavahetustel on järjekord pikem. Ülejäänud ajal saad ümbritsevas pargis vabalt jalutada.

Vahtkonna vahetus toimub iga päev ja toob aia äärde rahvast kokku. Enne külastust kontrolli täpset ajakava palee ametlikult veebilehelt.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi Stortingist mööda Karl Johans gate'i.

5. Oslo raekoda

© Leif Rostgaard Niels… · CC BYFoto: Leif Rostgaard Niels…, CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/3.0), Wikimedia Commons

Raekoda seisab Rådhusplassenil otse fjordi ääres. Selle punastest tellistest tornid on näha linna lähenevatelt praamidelt ja ühest tornist mängib kellamäng. Hoone ehitamine võttis 20. sajandi esimesel poolel mitu aastakümmet.

Igal aastal detsembris antakse siin üle Nobeli rahupreemia. Linnavolikogu koguneb keskhallis. Seintel on norra kunstnike seinamaalingud ja astronoomiline kell sodiaagimärkidega.

Raekotta on sissepääs tasuta ja see on tööpäeviti päeval avatud. Tornituur broneeritakse eraldi. Akendest näed sadamat ja Aker Brygge'i linnaosa.

• Kuidas kohale jõuda: sõida metrooga Stortingeti jaama ja kõnni sealt vee poole.

6. Ooperimaja

© Rafał Konieczny · CC BY-SAFoto: Rafał Konieczny, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Bjørvika linnaosas asuv ooperimaja meenutab veepiiril valget jäämäge. See avati käesoleva sajandi alguses ja sai kohe üheks linna sümboliks. Katus on valmistatud valgetest kiviplaatidest ja sellel on lubatud jalutada.

Kaldteed viivad sind otse katusele, kust avaneb vaade fjordile. Suvel võetakse katusel päikest ja fuajees on kohvik. Fuajee on suurema osa päevast tasuta avatud.

Kulisside taga toimuvale tuurile saab pileti tasu eest. Mine sinna, kui oled uudishimulik, kuidas töötab üks Euroopa moodsamaid lavasid. Teater on kesktarist kiviviske kaugusel.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi Oslo kesktarist mööda kaldapealset.

7. Parlamendihoone (Storting)

© Christian David · CC BY-SAFoto: Christian David, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Storting asub kesklinnas, Karl Johans gate'il. Kollast ümarat parlamendihoonet on lihtne ära tunda kupli ja sammaste järgi. Istungisaal on kujundatud amfiteatrina, kus rahvaesindajate kohad on paigutatud ringi.

Sees on portreedegalerii ja maalikogu. Suvel pakutakse tasuta giidiga ekskursioone, aga neile pääseb ainult eelnevalt broneerides. Kohad täituvad kiiresti, seega broneeri varakult.

Inimesed armastavad istuda fassaadi ees laiadel treppidel. Just siit algab sinu jalutuskäik lossi poole mööda linna peamist tänavat.

• Kuidas kohale jõuda: kesklinnas, lühike jalutuskäik Stortingeti metroojaamast.

8. Akershusi loss ja kindlus

© Photo © 2005 by Tomasz Sienicki [user: tsca , mail: tomasz.sienicki at gmail.com] · CC BYFoto: Photo © 2005 by Tomasz Sienicki [user: tsca , mail: tomasz.sienicki at gmail.com], CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/2.5), Wikimedia Commons

Akershusi kindlus kõrgub sadama kohal ja seda peetakse Oslo vanimaks ehitiseks. Linn kasvas selle müüride ümber juba keskajal. Loss ehitati renessansi ajal ümber ja piirati hiljem kivimüüriga.

Kindluse ala on tasuta jalutamiseks avatud. Sees on vastupanumuuseum ja kaitseväemuuseum ning vanad kasekaadid. Osa alasid on hooajavälisel ajal suletud, seega tasub lahtiolekuaegu kohapeal kontrollida.

Siit avaneb üks parimaid vaateid sadamale ja raekojale. Tule õhtul, kui turismigruppe on siin vähem. Stortingist on siia mõne minuti jalutuskäik.

• Kohalejõudmine: jalgsi raekoja platsilt, ülesmäge.

9. Kon-Tiki muuseum

© Grzegorz Wysocki · CC BYFoto: Grzegorz Wysocki, CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/3.0), Wikimedia Commons

See Bygdøyl asuv muuseum on pühendatud Thor Heyerdahlile ja tema mereretkedele. Klaasi all seisavad Kon-Tiki parvesild, Ra II laev ja pilliroost paat Tigris. Heyerdahl ületas balsapuust parvel Vaikse ookeani ja tõestas, et muistsed rahvad võisid selliseid reise ette võtta.

Näed ekspeditsioonivarustust, dokumente ja ränduri isiklikke esemeid. Eraldi saal on ehitatud kunstliku Lihavõttesaare koopana. Seal on ka kino ja suveniiripood.

Muuseum asub Frami laeva kõrval samal poolsaarel. Mõlemat on lihtne ühe külastusega ühendada. Tule siia praamiga, kui tahad linna vee pealt näha.

• Kohalejõudmine: praamiga raekoja juurest või bussiga Bygdøyle.

10. Astrup Fearnley muuseum

© Ottestad · CC BY-SAFoto: Ottestad, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Astrup Fearnley asub Bjørvika kail, otse vee ääres. See on ühe perekonna kogutud erakollektsioon kaasaegsest kunstist. Kaarja klaaskatusega hoonet peetakse linna üheks parimaks arhitektuurinäiteks.

Galeriides on 20. ja 21. sajandi kunstnike tööd. Näitused vahetuvad, seega tasub praegust kava veebilehelt kontrollida. Lähedal on väike skulptuuripark ja veeäärne ala.

Pilet on tasuline ja kolmapäeviti on mõnikord tasuta õhtu. Kontrolli graafikut enne külastust. Sinna saab jaamast mööda kaldapealset jalutada.

• Kohalejõudmine: jalgsi kesklinnast mööda Bjørvikat.

11. Frami muuseum

© Pudelek (Marcin Szala) · CC BY-SAFoto: Pudelek (Marcin Szala), CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Bygdøyl asuv Frami muuseum tutvustab ajaloo tugevaimat puulaeva. Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen purjetasid sellega pooluste poole. Kere ehitati nii, et jää suruks laeva ülespoole, mitte ei purustaks seda.

Võid ronida tekile ja vaadata laeva sisemusse. Näitus räägib kolmest polaarekspeditsioonist ja meeskonna elust pardal. Eraldi saalid on pühendatud Arktika ja Antarktika loomadele.

Muuseum on avatud iga päev: suvel varahommikust õhtuni, ülejäänud aastal pimedani (seisuga 09/2026, ametlik veebileht). Täiskasvanu pilet maksab 180 krooni (seisuga 09/2026, ametlik veebileht). Tule avamise ajal, enne kui grupid teki täidavad.

• Kellele sobib: kõigile, keda huvitavad polaarekspeditsioonid ja merendusajalugu.
• Kohalejõudmine: praamiga raekoja juurest Bygdøy peatusesse.

12. Nobeli rahukeskus

© Canaan · CC BY-SAFoto: Canaan, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Rahukeskus asub raekoja platsil, otse raekoja kõrval. See räägib Nobeli rahupreemiast ja selle laureaatidest. Galeriides on interaktiivsed ekraanid, mida saad puudutada, et vajalikku teavet saada.

Näitus vahetub ja on sageli pühendatud ühele aasta teemale. Siin toimuvad ka loengud ja kohtumised laureaatidega. Preemia ajaloost saad aimu ka ilma giidita.

Keskus on avatud iga päev; täpsed lahtiolekuajad leiad keskuse veebilehelt. Pilet on tasuline, täiskasvanu pilet maksab umbes 180 krooni (seisuga 09/2026, ametlik veebileht). Lapsed pääsevad tasuta.

• Kohalejõudmine: raekoja platsil, kaks minutit praamikai peatusest.

13. Henie Onstadi kunstikeskus

© Leifern · CC BY-SAFoto: Leifern, CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/), Wikimedia Commons

Fjordi kaldal väljaspool linna asuva keskuse rajasid iluuisutaja Sonja Henie ja tema abikaasa Niels Onstad. Nad kinkisid oma kollektsiooni Norrale ja hoone avati 1960. aastate lõpus. Esimesed galeriides välja pandud teosed olid Picasso, Matisse'i ja Léger' omad.

Sonja Henie võitis rohkem iluuisutamise tiitleid kui keegi enne teda. Ta lõi show „Holiday on Ice" ja tõi selle spordiala maailmaareenile. Eraldi ruumis on väljas tema auhinnad, kostüümid ja arhiiv.

Tänapäeval näidatakse keskuses 20. sajandi kunsti ja kaasaegseid projekte. Seda rahastab Onstadide perekonna fond. Asutaja haud asub hoone sissepääsu juures.

Hoone seisab skulptuuripargis, kust avaneb vaade veele. Lisaks maalidele korraldatakse keskuses kontserte, teatrilavastusi ja loenguid. Suvel on avatud terrass ja talvel jäävad galeriid tühjaks.

Kollektsiooni vaatamiseks piisab paarist tunnist, aga kontserdiga võid veeta terve õhtu. Osta pilet internetis, kui tahad järjekorda vältida.

Esmaspäeviti on keskus suletud. Kohale saad bussiga linna keskelt, sõit kestab umbes pool tundi.

• Kuidas kohale jõuda: bussiga linna keskelt Høvikoddenile.

14. Oslo toomkirik

Toomkirik seisab Stortorveti väljakul, sammu kaugusel peatänavast. See on kuningliku perekonna ametlik kirik, siin toimuvad kroonimised ja pulmad. Praegune hoone ehitati 17. sajandi lõpus Hollandi baroki stiilis. See on juba kolmas kirik sellel kohal: kaks eelmist hävisid tulekahjudes.

© Hans A. Rosbach · CC BY-SAFoto: Hans A. Rosbach, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Seal on vana orel ja kellatorn, mis töötab 18. sajandi algusest saati. Vaikseks palvetamiseks on avatud eraldi kabel. Reliikviate hulgas paistab silma hõbedane kompositsioon „Püha õhtusöömaaeg".

Seinu kaunistavad tuntud meistrite teosed ja seestpoolt on toomkirik maalitud traditsioonilistes sinistes ja kollastes toonides. Väljas tervitab sind massiivne torn pronksustega. Selle otsas on kõrge tornikiiver, mis on peatänavalt näha.

Lagi kaunistavad maalid ja altari kohal ripub suur pilt. Toomkiriku orel kõlab sageli õhtustel kontsertidel ja neile võib igaüks tulla.

Sissepääs on tasuta ja suvel on toomkirik päevasel ajal avatud. Mine hommikul, kui gruppe on vähem ja valgus on pehme. Lähedal on kohvikud ja poed ning raekoda on mõne minuti jalutuskäigu kaugusel.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi kesklinnast Karl Johans gate'i mööda.

15. Lõbustuspark Tusenfryd

© Bjoertvedt · CC BY-SAFoto: Bjoertvedt, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Norra suurim lõbustuspark asub Oslo lõunaosas eeslinnas ja kannab nime Tusenfryd. Seal on vuoristoratasid silmuste ja vabalangemisega. Eraldi ala on pühendatud veepargile vesslaididega.

Piletit müüakse „kõik-kaasa-arvatud" põhimõttel ja see katab enamiku atraktsioonidest. Park on avatud soojal hooajal ja talvel suletud. Vaata enne reisi kalendrit, kui tahad mõnele konkreetsele üritusele jõuda.

Sõit keskusest kestab bussiga umbes pool tundi. Tule kohale avamise ajal: keskpäevaks kasvavad järjekorrad. Võta kaasa vahetusriided, kui plaanid veeparki külastada.

• Kellele mõeldud: lastega peredele ja põnevuseotsijatele.
• Kuidas kohale jõuda: bussiga peatusesse pargi sissepääsu juures.

16. Botaanikaaed

© Helge Høifødt · CC BY-SAFoto: Helge Høifødt, CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/), Wikimedia Commons

Botaanikaaed hõlmab tervet kvartalit Tøyeni linnaosas. Kogus on tuhandeid taimi üle kogu maailma. Osa liike siin ei kasva enam looduses ja neid hoitakse alles ainult aias.

Sa kõnnid läbi palmimaja, lõhnataimede aia ja arboreetumi. Arboreetumi alal kasvab väga vana kastanipuu. Taimed on paigutatud sugukondade ja liikide järgi, nii et siin jalutamine on ühtlasi hariv.

Aed on avatud varahommikust, suvel kauem kui talvel. Nädalavahetustel avatakse hiljem. Sissepääs on tasuta ja see on hea koht pausi tegemiseks muuseumide vahel.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi Grønlandi linnaosast või trammiga Tøyenisse.

17. Norra kultuurajaloo muuseum

© P. Hughes · CC BYFoto: P. Hughes, CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0), Wikimedia Commons

Bygdøyl asuv kultuurajaloo muuseum toimib vabaõhukülana. Üle kogu Norra on siia parki toodud maju ja kirikuid. Sa kõnnid mööda vana Oslo tänavat ja piilud talude õuedesse.

Siin seisab ka allpool käsitletud Goli puukirik. Eraldi väljapanek on pühendatud saami kultuurile. Suvel korraldab muuseum festivale ja käsitöödemonstratsioone.

Muuseum on avatud iga päev, tavaliselt hommikupoolikust varase õhtuni (seisuga 09/2026, ametlik veebileht). Osa maju on talvel suletud. Kohale saab bussi või praamiga Bygdøy poolsaarele.

• Kuidas kohale jõuda: bussi või praamiga Bygdøy poolsaarele.

18. Ekebergi skulptuuripark

Ekeberg laiub linna kohal asuval nõlval. Pargi rajas kollektsionäär Christian Ringnes, kes kinkis selle Oslole. Siin on Salvador Dali, Marc Quinni ja teiste tuntud kunstnike töid.

© Kjetil Ree · CC BY-SAFoto: Kjetil Ree, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Skulptuurid on valmistatud erinevatest materjalidest ja paigutatud üksteisest kaugele. Nende vahel avanevad vaated fjordile ja kesklinnale. Arvatakse, et kohalikult vaateplatvormilt maalis Munch „Karje".

Sissepääs on tasuta ja park on avatud ööpäevaringselt. Kui tahad ühendada jalutuskäigu vaadetega sadamale, lasku alla jalgsi. Tramm peatub pargi jalamil.

• Kuidas kohale jõuda: trammiga Ekebergi jalamil asuvasse peatusesse.

19. Suusamuuseum

Suusamuuseum asub osaliselt Holmenkolleni kompleksis. Suusatamist peetakse Norra rahvusspordiks ja siinne kogu on kogutud aastakümnete jooksul. Näed kaljujoonistusi suusatajatest ja iidseid lumekingi.

Väljapanekute hulgas on nelja meetri pikkused suusad ja kuninglikule perekonnale kuulunud varustus. Eraldi arhiiv käsitleb spordi ja ekspeditsioonide ajalugu. Poes müüakse suusakostüüme ja raamatuid.

Muuseum on avatud iga päev, suvel kauem kui talvel. Piletid müüakse koos suusahüppetorni liftiga või eraldi. Kontrolli lahtiolekuaegu kohapeal, sest need muutuvad suvel.

• Konks: osa väljapanekust on hooajavälisel ajal suletud.
• Kuidas kohale jõuda: metrooga Holmenkolleni jaama, seejärel jalgsi ülesmäge.

20. Püha Olavi katedraal

© Nemo bis · CC BY-SAFoto: Nemo bis, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Püha Olavi katedraal ehitati 19. sajandi keskel. See on Norra peamine katoliku kirik, pühitsetud riigi ristija auks. Kuninganna Josephine kinkis katedraalile „Sixtuse madonna" koopia.

Kiriku vitraažid lõi kunstnik Emanuel Vigeland. Seestpoolt tundub katedraal kõrgete akende tõttu valgusküllane. Õhtuti peetakse siin sageli orelikontserte.

Sissepääs on tavaliselt tasuta ja jumalateenistuste ajakava on ukse kõrval väljas. Külasta päeval, et näha interjööri ilma segamata. Katedraal on peatanavast mõne minuti jalutuskäigu kaugusel.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi Karl Johans gate'ilt Akershusi kindluse poole.

21. Munchi muuseum

© Annikdance · CC BY-SAFoto: Annikdance, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Munchi muuseum on kolinud uude hoonesse Bjørvika kai ääres. Seal asub suurim Edvard Munchi teoste kogu: maalid, graafika ja isiklikud esemed. Peamine tõmbenumber on muidugi „Karje".

Väljapanek on jaotatud mitmele korrusele ja näed kunstniku eri loomeperioode. Üks „Karje" versioon on püsivalt väljas, teisi hoitakse hoidlas. Täielikuks külastuseks kulub kaks kuni kolm tundi.

Muuseum on avatud kogu nädala: pühapäevast teisipäevani õhtuni, teistel päevadel hilisemate kellaaegadeni (seisuga 09/2026, ametlik veebileht). Täiskasvanu pilet maksab veidi üle kahekümne euro; täpse hinna leiad muuseumi veebilehelt.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi kesklinnast mööda Bjørvika kai äärt.

22. Goli puukirik

© Francesco Bini · CC BY-SAFoto: Francesco Bini, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Goli puukirik seisab Norra kultuurajaloo muuseumis. See on üks väheseid säilinud puukirikuid riigis. Üle sajandi eest toodi see siia Goli vallast, et päästa kirik lammutamisest.

Ehitis pärineb 13. sajandist, mõned elemendid on veelgi vanemad. Esimene kirjalik mainimine pärineb 14. sajandi algusest. Sees on säilinud 17. sajandi maalingud, mis on hämaras valguses sissepääsu lähedal nähtavad.

Karkass on ehitatud põhjapoolsest männist erilise tehnikaga. Lauad sobitatakse püstpostide vahele ja kandvad sambad ühendatakse tugevaks raamiks. See ehitusviis ja männivaik seletavad, miks hoone on püsinud sajandeid.

Aja jooksul kirikut muudeti: aknad lõigati sisse, pikihoonet laiendati ja koori ümbritsev galerii eemaldati. Iga katusekiht on kaetud sindlitega ja tipneb nikerdatud torniga. Sisse viib madal uks ja eeskoja põrand on sillutatud kiviga.

Astu sisse, et näha nikerdusi ja võlvitud lagesid. Kirik sisaldub muuseumipiletis, eraldi maksma ei pea. Lähedal on teisi ajaloolisi maju ja talusid majapidamistarvetega.

Hooajavälisel ajal on osa maju suletud, seega kontrolli ajakava eelnevalt.

• Kuidas kohale jõuda: Norra kultuurajaloo muuseumi territooriumil Bygdøyl.

23. Ajaloomuuseum

© Vidariv · CC BY-SAFoto: Vidariv, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Ajaloomuuseum Oslo kesklinnas paikneb mitmel korrusel. Esimesel korrusel on välja pandud leiud kiviajast viikingiajani: relvad, ehted ja tööriistad. Seal on ka relvaruum rüüde ja teradega.

Kuni Viikingilaevade muuseum on suletud, on osa selle kogust siia kolitud. Näitused VÌKINGR ja Miðgarðr tutvustavad sulle viikingite elu ja uskumusi (seisuga 09/2026, muuseumi leht). See on ainus koht Oslos, kus saad praegu näha autentseid esemeid sellest ajastust.

Teisel korrusel asub eri sajanditel kasutusel olnud müntide ja rahatähtede kogu. Seal on ka teiste rahvaste raha, mis jõudis Norrasse ränduritega, ja isegi vanu aardeid. Erikamber on pühendatud mündikogule.

Kolmas korrus on etnograafiline osakond. Näed Egiptuse muumiaid, Mehhiko tikandeid, inuittide rõivaid ja šamaanitrumme. Muuseum näitab, kuidas norralased teistesse kultuuridesse suhtusid ja mida nad kaugetelt maadelt kaasa tõid.

Muuseum on esmaspäeviti suletud. Suvel on lahtiolekuajad pikemad kui talvel. Sinna saab jalutada linna peatänavalt.

• Kuidas kohale jõuda: jaluta Karl Johans gate'ilt ülikooli poole.

24. Kolmainu kirik

© Bjørn Erik Pedersen · CC BY-SAFoto: Bjørn Erik Pedersen, CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/), Wikimedia Commons

Kolmainu kirik seisab Grønlandi linnaosa lähedal. Kahe torniga punastest tellistest neogooti hoone mahutab sadu jumalateenistusel käijaid. See ehitati 19. sajandi alguses saksa arhitekti projekti järgi.

Kirik on tuntud oma vitraažide poolest. Valgus, mis läbib värvilist klaasi, täidab sisemuse eri toonidega. Altari kohal ripub suur maal Kristuse ristimisest.

Sissepääs on tasuta ja kirik on päevasel ajal avatud. Astu sisse, kui oled muuseumidest väsinud ja tahad vaikust. Jaamast on sinna mõne minuti jalutuskäik.

• Kuidas kohale jõuda: jaluta keskjaamast läbi Grønlandi.

25. Riigiteater

© Godot13 · CC BY-SAFoto: Godot13, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0), Wikimedia Commons

Riigiteater asub peatänava ees oleval väljakul. See avati 19. sajandi lõpus ja on sellest ajast peale olnud riigi pealava. Sissepääsu juures seisavad näitekirjanike Henrik Ibseni ja Bjørnstjerne Bjørnsoni monumendid.

Sees on portreede ja büstide kogu ning seinad on kaunistatud Norra kunstnike maalidega. Siin lavastati pikka aega Ibseni näidendeid, mistõttu nimetati teatrit tema koduks. Piletid etendustele ostetakse ette.

Hoonet saad vaadata ka väljastpoolt jalutuskäigu ajal. Õhtul on fassaad kaunilt valgustatud. Stortingist on sinna paar minutit jalutada.

• Kuidas kohale jõuda: Nationaltheatreti metroojaama vastas.

26. Teadus- ja tehnikamuuseum

© Trond Strandsberg · CC BY-SAFoto: Trond Strandsberg, CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/), Wikimedia Commons

Oslo teadus- ja tehnikamuuseum on interaktiivne. Siin võid kõike puudutada ja käivitada, teooriat pole vaja. Paned kokku mudeli, näed mineviku kodumasinaid ja piilud „Nähtamatusse maailma".

Eraldi saal on pühendatud taastuvenergiale: päike, vesi ja õhk. Tehnikakogu hakati koguma juba 20. sajandi esimesel poolel. Eksponaate kinkisid tehased ja eraisikud.

Muuseum on huvitav nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kui tahad kõiki saale näha, varu paar tundi. Täpsed lahtiolekuajad ja piletid vaata muuseumi veebilehelt.

• Kuidas kohale jõuda: trammiga Tøyeni piirkonda, edasi jalgsi.

27. Roomajate park

© Chell Hill · CC BY-SAFoto: Chell Hill, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Roomajate park tegutseb siseruumides ja hõlmab mitut saali. Siin elavad maod, varaanid, mürgised konnad ja ämblikud. On kääbus-krokodill, kilpkonnad ja merelised kalad.

Kõnnid mööda akvaariume ja terraariume ning kõige rahulikumaid madusid saab kätte võtta. Teisipäeviti näidatakse varahommikul söötmist. Teisel korrusel boa-kohtumine jääb lastele meelde.

Park on avatud iga päev peaaegu õhtuni. Piletid ostetakse sissepääsu juures. Sinna saab peatänavalt jalgsi või trammiga.

• Kellele mõeldud: lastega peredele ja eksootiliste loomade armastajatele.
• Kuidas kohale jõuda: jalgsi või trammiga Karl Johans gate'ilt.

28. Norra meremuuseum

© Hans-Petter Fjeld · CC BY-SAFoto: Hans-Petter Fjeld, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/2.5), Wikimedia Commons

Bygdøyl asuv meremuuseum räägib Norra sidemest merega. Saad teada kalapüügist, vaalapüügist ja seismiliste uuringulaevastike tööst. Eraldi saalid on pühendatud jäässe kinni jäänud laevade päästmisele.

Giidid selgitavad, kuidas laevakere ehitatakse ja miks mõned konstruktsioonid tormile vastu peavad, teised aga mitte. Muuseumis on meremaalijate mere- ja tormipiltide kogu.

Mudelibasseinis võid võtta rooli ja tunda end kaptenina. Siin tutvustatakse ka vaalapüügi ajalugu ja selle tänaseid piiranguid.

Näitus on ligipääsetav nii lastele kui ka täiskasvanutele, kellel merenduslikku tausta pole. Kui oled Bygdøyl, varu muuseumile umbes tund.

Muuseum töötab suve- ja talvegraafiku järgi, suvel on lahtiolekuajad pikemad. Kontrolli aegu ette, sest vahehooajal avatakse saalid hiljem.

See asub Frami muuseumi kõrval, nii et mõlemat on ühe käiguga lihtne külastada.

• Kohalejõudmine: praamiga või bussiga Bygdøyle.

29. Riiklik kunstigalerii

© Bjørn Erik Pedersen · CC BY-SAFoto: Bjørn Erik Pedersen, CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/), Wikimedia Commons

Vana riiklik kunstigalerii on nüüd osa uuest riiklikust muuseumist. See avati mereäärsel alal ja tõi maali, disaini ja arhitektuuri ühe katuse alla (seisuga 09/2026, riikliku muuseumi veebileht). Siia kolis ka üks „Karje" versioonidest.

Saalides on Renoiri, Picasso, Van Goghi ja Monet' teosed. On keskaegsete ikoonide osakond ja kaasaegse kunsti ruumid. Kogu ulatub 18. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani, romantismist postmodernismini.

Munchi „Karje" varastati kord otse galeriist, kuid leiti mõni kuu hiljem üles. Tänapäeval valvatakse maali teisiti ja kunstniku teised teosed ripuvad lähedal. Kui Norra maalikunst sind huvitab, alusta külastust siit.

Ülemistel korrustel on väljas disain, mööbel ja arhitektuursed maketid. Ajutised näitused vahetuvad mitu korda aastas, seega vaata ette, mida parasjagu välja pannakse. Põhjalik ringkäik võtab vähemalt kolm tundi.

Muuseum on esmaspäeviti suletud. Täiskasvanu pilet on tasuline, täpse hinna leiad veebilehelt. Tule avamise ajal, et näha „Karjet" ilma järjekorrata.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi raekoja platsilt mereäärse poole.

30. Henrik Ibseni muuseum

Ibseni muuseum asub Kuningalossi pargi kõrval. Näitekirjanik veetis siin oma elu viimased aastad. Tema töötuba on säilinud nii, nagu oleks peremees minutiks välja astunud.

Teised ruumid on taastatud, kuid sisustus peegeldab 20. sajandi algust. Ibsen suri magamistoas. Tänapäeval tegutseb muuseum riikliku muuseumi osana (seisuga 09/2026, Nasjonalmuseet).

Külastada saab ainult ettetellitud giidituuriga. Piletid tuleks osta ette, sest kohti on piiratud. Astu sisse, kui Ibseni näidendid sinuga kõnetavad.

• Kuidas kohale jõuda: jalgsi Kuningalossist.

Muuseumipiletid ja linnaekskursioonid on kõige parem ette broneerida: kõrghooajal on piletikassades pikad järjekorrad ja paadireiside kohad müüakse kiiresti läbi.

Oslo vaatamisväärsused kaardil

Panime kõik kolmkümmend punkti ühele kaardile. Ava see, et planeerida marsruuti piirkondade kaupa ja vältida tarbetuid kilomeetreid.

⁉️🤔 Korduma kippuvad küsimused

Mitu päeva Oslos vaja läheb?

Kahest täispäevast piisab, et näha kesklinna ja Bygdøy poolsaart. Esimesel päeval kõnni mööda peatänavat jaamast lossi ja kindluseni. Teisel päeval jäta aega Bygdøy muuseumidele ja Vigelandi pargile. Kui tahad külastada Munchi muuseumi, lisa kolmas päev.

Millal on parim aeg Oslosse tulla?

Kõige mugavam aeg on maist septembrini. Päevad on pikad, praamid Bygdøyle sõidavad tihti ja pargid on avatud hilisõhtuni. Talvel läheb linnas vara pimedaks, aga Holmenkolleni suusarajad on avatud. Juunis ja juulis on kõige rohkem turiste ja pikimad järjekorrad.

Mida saab Oslos tasuta näha?

Vigelandi skulptuuripark, Ekebergi park ja botaanikaaed ei võta sissepääsu eest raha. Ka Akershusi kindluse territooriumil saab jalutada. Ooperimaja fuajeed ja katust võib vaadata ilma piletita. See on hea plaan üheks päevaks, kui tahad muuseumide pealt kokku hoida.

Kuidas Oslos liikuda?

Kesklinna saab läbi käidud jalgsi, kaugematesse kohtadesse sõidavad trammid, bussid ja metroo. Pilet kehtib kõigis transpordiliikides ja maksab rohkem, kui selle juhilt ostad. Praam Bygdøyle on linna transporditsooni sees. Laadi alla vedaja äpp, et ei peaks piletiautomaati otsima.

Kas Oslo Pass tasub ära osta?

Pass tasub end ära, kui plaanid ühe või kahe päeva jooksul külastada mitut tasulist muuseumi. Sellega saad tasuta sissepääsu ja linna transpordi. Lühikese reisi puhul kahe muuseumiga on odavam osta tavalised piletid. Enne ostmist võrdle hindu ametlikul veebilehel.

Lühidalt: mida broneerida

Kui aega on ainult üks päev, alusta Bygdøyst: Frami muuseum, Kon-Tiki ja Norra kultuurajaloo muuseum on kõik üksteise lähedal. Kui aega on rohkem, jäta kesklinna ja Akershusi kindluse jaoks eraldi päev.

Kui aega on vähe: võta üks kesklinna tuur ja Munchi muuseum. Kui reisid lastega: lisa roomajate park ja Tusenfryd. Kui kunst huvitab: planeeri Rahvusmuuseum ja Vigelandi park.

vaata Oslo pileteid ja tuure GetYourGuide'is