Prantsusmaa mündid: 6 ajastut livre tournois'st euroni

Raha süsteem Prantsusmaal muutus sagedamini kui riigi piirid. Enne tänast eurot käibisid eri aegadel livre, écu, louis d'or ja frank. Nendes nimedes on raske orienteeruda: mõned on tuttavad vaid vanadest raamatutest ja perekonna karbist leitud müntidest.

Üks reegel selgitab palju. Enne 1795. aastat ei lugenud prantslased mitte münte, vaid arvestusühikuid: arveid peeti livre tournois', sous' ja denier'des (seisuga 09/2026, prantsuskeelne Vikipeedia). Tegelikud mündid nägid teistsugused välja ja kandsid teisi nimesid. Allpool vaatame iga Prantsuse raha ajastut alates livre'st kuni euroni ja näitame, mida igal mündil otsida.

Kuidas Prantsuse rahasüsteem toimib

💡 Lühidalt:

• Arvestus põhines kolmel ühikul: üks livre võrdus 20 sous' või 240 denier'ga (prantsuskeelse Vikipeedia järgi).
• Münte vermiti teistes nimiväärtustes: écu, louis d'or, napoléon d'or, frank.
• Müntide daatumid, kaalud ja metallid: kontrollitud 15.09.2026 prantsuskeelse Vikipeedia andmetel.

Vana raha toimib meile harjumatu loogika järgi. Inimesed lugesid livre'des, aga ei hoidnud kunagi kätte ühtki livre't: see oli ainult väärtuse mõõt.

1. Livre tournois: peamine arvestusühik

Livre ei olnud münt tavapärases mõttes. See oli arvestusühik: üks livre tournois sisaldas 20 sous'd ehk 240 denier'd (seisuga 09/2026, prantsuskeelne Vikipeedia). Makse, võlad ja palgad loeti livre'des, samas kui maksmiseks kasutati teistes nimiväärtustes münte.

Nimi tuli Toursi linnast. Aastal 1203 sai Touraine kuningliku krooni osaks ja livre tournois tõrjus välja livre parisis'. Louis IX (Püha Louis) reformid umbes 1262. aastal laiendasid selle üle kogu kuningriigi (prantsuskeelse Vikipeedia järgi).

Livre parisis püsis üllatavalt kaua: see tõrjuti lõplikult välja alles 1667. aastal. Livre tournois ise kaotati 1795. aastal, kui revolutsioon võttis kasutusele frangi. Ligikaudu kuus sajandit oli see Prantsuse raha mõõt.

Denier oli süsteemi väikseim münt. Sellega oli mugav maksta leiva või öömaja eest, aga suuri summasid loeti ikka liivrites.

2. Écu: kilp kullas ja hõbedas

Écu ilmus Louis IX ajal umbes 1263. aastal. See kaalus keskmiselt ligikaudu neli grammi kulda ja oli väärt 10 suud (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia). Nimi tuleb sõnast „kilp": mündil oli kujutatud Prantsusmaa vappi kilbil.

Nimi osutus vastupidavaks. Hiljem tuli écu tagasi kuldmündina Philippe VI ajal ja alates 1640. aastast hakati seda nime kasutama suure hõbedamündi kohta, écu blanc’i kohta. 18. sajandil tõusis selle hõbedamündi väärtus kuue liivrini.

Kõige kauem püsis nimi viiefrangisel hõbedamündil. Seda vermiti kuni 1878. aastani ja kõnekeeles nimetati seda écu’ks veel hiljemgi (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia).

3. Louis d’or: Louis XIII kuld

1640. aastal korraldas Louis XIII kuningriigi rahasüsteemi põhjalikult ümber. Peamiseks kuldmündiks sai louis d’or: 6,75 grammi metalli, mis võrdus kümne livre tournois’ga (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia). Nimi tuli kuningalt, „louis d’or" tähendab „kuldne Louis".

Sama reform tõi kaasa ka hõbedase écu blanc’i. Louis d’or ja écu jagasid rollid omavahel: kuld teenis suuri tehinguid, hõbe sobis igapäevasteks makseteks (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia).

Mündil on selgelt näha nii kuninga profiili kui ka kilpi liiliatega. Selline nägi välja Prantsusmaal vermitud louis d’or ja eri vermimiskodadel olid mündil oma märgid.

4. Napoléon: impeeriumi kuld

Revolutsioon kaotas nii kuninga kui ka louis d'ori. Ometi ei kadunud kuld kuhugi: Napoleoni ajal sündis kullast frank ja koos sellega 20-frangine münt, mida hakati nimetama napoleon d'oriks (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia).

Oma nime sai see keisri profiili järgi. Paljude prantslaste jaoks polnud selline münt niivõrd igapäevane käibemünt, kuivõrd viis sääste hoida: suurt kuldset nimiväärtust on mugav koguda, mitte kulutada.

Seetõttu elas napoleon d'or üle nii keisririigi kui ka järgnenud režiimid. Selliseid kuldmünte vermiti ka pärast Napoleoni langust, teiste valitsejate ajal.

5. Frank: raha, mis püsis 2002. aastani

Sõna „frank" ise tekkis ammu enne revolutsiooni. Nii nimetati Jean II Hea kuldmünti, mis lasti välja 1360. aastal: pealdis Francorum Rex tähendas „frankide kuningas" ning mündiga maksti kuninga lunaraha Inglise vangipõlvest (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia).

© http://cgb.fr/ · CC BY-SAFoto: http://cgb.fr/, CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0), Wikimedia Commons

Ametlikuks rahaühikuks sai frank alles 1795. aastal. Revolutsioonivalitsus loobus livre'ist, mis meenutas liialt kuningavõimu, ja võttis kasutusele kümnendsüsteemi: üks frank jagunes 100 sentiimiks (allikas: prantsuskeelne Vikipeedia).

Algul oli frank suur summa. Seejärel sõi inflatsioon selle väärtust: 1960. aastal võeti kasutusele „uus frank" ja sada vana franki sai üheks uueks frangiks (seisuga 09/2026, prantsuskeelne Vikipeedia). Nii muutus frank taas igapäevarahaks.

Frank püsis 20. sajandi lõpuni. Selle asendas euro: vahetuskurss fikseeriti 1. jaanuaril 1999 ja euro sularaha jõudis käibele 1. jaanuaril 2002. Üks euro väärtus oli 6,55957 franki (seisuga 09/2026, prantsuskeelne Vikipeedia).

6. Euro: Marianne, külvaja ja puu

Prantsuse mündid on säilitanud vanad motiivid, mis on tuttavad varasemast rahast.

© Mark Morgan from Trinidad · CC BYFoto: Mark Morgan from Trinidad, CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/2.0), Wikimedia Commons

1-, 2- ja 5-sendistel müntidel näed Marianne'i, Prantsuse Vabariigi sümbolit. 10-, 20- ja 50-sendistel müntidel on külvaja (Semeuse), kes on prantslastele tuttav eelmise sajandi hõbemüntidelt. Ning 1- ja 2-eurostel müntidel on stiliseeritud puu (allikas ECB).

Ühine külg on kogu euroalal sama: nimiväärtus, Euroopa kaart ja 12 tähte (seisuga 09/2026, ECB). See on kujundatud kõikide riikide jaoks korraga, samas valib iga riik oma rahvusliku külje ise.

Seetõttu on Prantsuse euromünte ühe pilguga lihtne ära tunda. Sinu rahakotis on korraga mitu Prantsuse ajaloo ajastut.

Prantsuse müntide võrdlus ajastute kaupa

Esmatutvuseks sobivad kõige paremini livre tournois ja frank. Need näitavad kõige huvitavamat osa: kuidas üks arvestusühik elas üle kuningad, revolutsiooni ja kulla ringluse.

⁉️🤔 Korduma kippuvad küsimused

Miks püsis livre tournois nii kaua?

Livre oli mugav arvestusühik. Maksusid ja võlgu loeti selle järgi ning keegi ei kavatsenud seda taskus kaasas kanda. Arvestusühiku vahetamine on kulukam kui uute müntide vermimine, nii et livre elas üle kümneid kuningaid ja mitu reformi.

Mille poolest erineb louis d'or napoléon d'or'ist?

Mõlemad on kuldmündid, kuid need kuuluvad eri ajastutesse. Louis d'or'i vermisid kuningad, alates Louis XIII-st. Napoléon d'or'i hakati vermima Napoleoni ajal; see on 20 frangi suurune kuldmünt (allikas prantsuskeelne Vikipeedia). Neid on lihtne eristada: vaata valitseja profiili.

Mida on kujutatud Prantsuse euromüntidel?

Kolme vana motiivi: Marianne, külvaja ja stiliseeritud puu.

Miks nimetati écu'd nii kuld- kui ka hõbemündiks?

Nimi tuli kilbist Prantsusmaa vapiga, mitte metallist. Esimene écu oli kullast. Hiljem kasutati nime suure hõbemündi kohta ja seejärel hõbedase viiefrangise kohta.

Mitu franki said ühe euro eest?

Kurss määrati ette: üks euro oli väärt 6.55957 franki. Sellest ajast alates franke poodides enam vastu ei võeta.

Lühidalt: mida tasub kõrvale panna

Koguja jaoks on loogika lihtne. Kui sind huvitab ajalugu: otsi hõbedasi franke ja külvaja-motiiviga münte, neid on kuupäeva ja metalli järgi lihtne tuvastada. Kui sind tõmbab kuld: vaata Louis XIII louis d'or'e ja napoleone, need on kallimad ja kogus silmatorkavamad. Kui vajad üht ainsat meeneks sobivat võrdlusalust: võta livre tournois, see hoidis Prantsuse arvestust ligi kuus sajandit.

Alusta sellest, mis sul juba kodus vedeleb. Sorteeri vanad mündid kuupäeva ja metalli järgi ning peagi näed, kus on frank ja kus euro.