🗺️ Kuidas planeerida reisi Vatnajokulli: hooaeg, teed ja külastuskeskused

Islandil on ühe liustiku alla peidetud nii vulkaanid, jääkoopad kui ka jäämäed. See on Vatnajökulli rahvuspark, riigi suurim ja pindalalt Euroopa teine. Siin kohtuvad jää ja tuli ning liustik katab ligi viiendiku saarest.

Inimesed tulevad siia jääkoobaste sinise jää ja Jökulsárlóni laguuni pärast. Park kulgeb sadade kilomeetrite pikkuselt mööda saare lõuna- ja idaosa ning teed pargis on sageli kruusakattega. Allpool oleme kokku kogunud peamised vaatamisväärsused, külastuskeskused ja ühe võimaluse reisida ilma autota.

Reklaam: see artikkel sisaldab partnerlinke, me teenime vahendustasu, kui broneerid nende kaudu, ilma et see sulle lisakulusid teeks.

Vatnajökulli rahvuspark: suurus ja tekkelugu

💡 Lühidalt:

Park hõlmab 14 967 km² ja selle sees asub liustik pindalaga 8100 km² (Vatnajökulli rahvuspark).
Külastusaeg ja hooaeg: 09/2026, kontrollitud rahvuspargi veebilehelt.

Park loodi 7. juunil 2008, ühendades liustiku kahe endise pargiga lõunas ja põhjas. Alates 2019. aastast on see UNESCO maailmapärandi nimistus (allikas Vikipeedia artikkel pargi kohta). See on üks Euroopa suurimaid rahvusparke.

Park on nime saanud Vatnajökulli liustiku järgi, mis on suurim väljaspool Arktikat asuv liustik Euroopas. Jää keskmine paksus on 400-600 meetrit ja kohati ulatub see kuni 950 meetrini (liustiku andmed). Jää all peituvad aktiivsed vulkaanid, mistõttu maastik siin pidevalt muutub.

Island on sündinud vulkaanilisest tegevusest. Laava murrab läbi jääkilbi ja siin sünnivad tõelised imed. Näed musti laavavälju, valget jääd ja rohelisi rohtunud nõlvu kõrvuti.

Pargi loodusilu

Saare kaguosas paiknevad mustad laavaväljad, rohelised oaasid ja valge jää üksteise kõrval. Park ulatub lõunarannikul asuvast Skaftafellist kuni Dettifossini saare põhjaosas. Igal piirkonnal on oma iseloom ja igaühe jaoks tasub planeerida eraldi päev.

Liustik, mäed ja sogane jõgi jääpankadega

Talvel tullakse siia jääkoobaste pärast. Need on uuristanud liustikualused jõed ning sügaval sees olev jää on sinine, sest see sisaldab peaaegu üldse mitte õhumulle. Igal hooajal avavad veed uued käigud, mistõttu vanad kaardid ei tööta. Koobastesse pääseb ainult giidiga, sest omal käel sisse minna on ohtlik.

Pargi lõunaosas asub Skaftafell oma roheliste nõlvade ja liustikuga. Selle kohal kõrgub Hvannadalshnúkur, riigi kõrgeim tipp. Ranniku liiv koosneb vulkaanilisest tuhast, mille on kohale toonud Grímsvötni vulkaani liustikualused üleujutused.

Need üleujutused uhavad ära sildu ja muudavad jõgede kulgu, mistõttu on osa teid suvelgi suletud. Enne teele asumist kontrolli teede olukorda pargi veebilehel ja ilmaennustust. Kõrgmaal võib ilm muutuda isegi juulis tunni jooksul.

Joad: Dettifoss ja Svartifoss

Dettifoss asub Jökulsá á Fjöllumi jõel ja seda peetakse Reini juga järel Euroopa teiseks võimsaimaks joaks. See langeb 44 meetri kõrguselt ning voolu laius on umbes 100 meetrit (Vikipeedia artikkel Dettifossi kohta). Keskmine vooluhulk on ligi 193 m³/s, mistõttu on müra kuulda kaugelt.

Dettifossi juga sööstmas basaltkanjonisse

Joa läänepoolt viib kohale sillutatud tee 862, mis on avatud peaaegu aasta läbi. Idakallast teenindab kruusatee 864, mis on tavaliselt läbitav ainult suvel (teed joa juurde). Lääneküljel leiad vaateplatvormi ja WC, idaküljel on aga tahvlid teabega pargi kohta.

Teine juga, Svartifoss, asub Skaftafellis. Nime sai see ümber voolu olevate mustade basaldisammaste järgi. Lühike tõusuga rada külastuskeskusest viib selle juurde ja selle läbimiseks ei ole vaja mingit ettevalmistust.

Marsruudid vulkaanikraatrite juurde

Autoga jõuad ainult laavaväljade servani; kraatrite juurde viivad matkarajad. Kõige sagedamini suunduvad reisijad kõrgustikul asuva Askja vulkaani juurde. Askja purskas viimati 1961. aastal (Wikipedia Askja kohta) ja selle kaldeerasse tekkis Öskjuvatni järv.

Järv on sügav ja ümbritsetud igast küljest kaljudega. Naaberkraatris asub vulkaani poolt köetud soe järv Víti. Maalihgete tõttu ei ole Vitís ujumine soovitatav.

Laki vulkaan on ehituselt teistsugune. See, mida näed, ei ole mägi, vaid kümneid kilomeetreid pikk lõhe, mille ääres on reas kraatrid (rahvuspargi leht). Laki purse 1783-1784 oli saare ajaloo suurim laavapurse ja põhjustas näljahäda Euroopas.

Lähedal asub Eldgjá kanjon, mis on jäänud 934. aasta purskest. Seda peetakse üheks maailma suurimaks vulkaaniliseks kanjoniks. Kõrgustikul tohiks sõita ainult nelikveolisega: kohalikud F-teed avatakse suvel ja vihm uhub need kergesti läbi.

Jökulsárlóni liustikujärv

Jökulsárlóni laguun asub liustikukeelte suudmes otse ringtee ääres. Selle pindala on umbes 25 km² ja sügavus ulatub 284 meetrini (Wikipedia Jökulsárlóni kohta). Ükski järv Islandil ei ole sügavam.

Jäämäed murduvad liustikult lahti ja triivivad aeglaselt ookeani poole. Mida tihedam on jää, seda sügavam on selle sinine värv. Suvel sõidavad paadid jäämägede vahel ja kaldal näed sageli hülgeid ja väikekajakaid.

Panoraamvaade Jökulsárlóni liustikulaguunist jäämägedega

Laguun on 1970. aastatest saati neljakordistunud, sest liustik taandub umbes 200 meetrit aastas (laguuni leht). Siin on filmitud Hollywoodi filme, sealhulgas Bondi filme ja Lara Crofti. Vaade muutub aastate jooksul, seega tasub võimalus see ära näha kindlasti vastu võtta.

Sild üle laguuni on alati rahvarohke. Tule kohale koidikul ja saad pehme valguse ning tühja parkla.

Tegevused ja tuurid

Pargis on tegevusi igale seltskonnale. Rahulikuks päevaks sobivad erineva pikkuse ja raskusastmega matkarajad. Põnevust otsides võta ette mootorsaanid, liustiku džipisafari, kajakasõit jäämägede vahel või jääronimine.

Enamik tuure algab Jökulsárlónist, Höfnist või Skaftafellist. Jääkoopad on avatud ainult talvel. Suvel on saadaval liustikumatkad kasside ja jääkirvestega.

Broneeri tuurid ette, sest juulis ja augustis saavad kohad otsa. Kui tahad sinist jääd lähedalt näha, vali Vatnajökulli liustikutuurid GetYourGuide'is.

Reklaam

Ekskursioonid ja piletid

Giidiga ekskursioonid, järjekorravabad piletid ja tegevused — enamiku pakkumisi saab tasuta tühistada.

Vaata pakkumisi: GetYourGuide

Külastuskeskused ja tasud

Infot radade, teede ja ilma kohta saad rahvuspargi külastuskeskustest. Neid on kuus: Gamlabúð Höfnis, Gígur, Gljúfrastofa, Skaftafellsstofa, Skaftárstofa ja Snæfellsstofa (külastuskeskuste nimekiri). Körgmaal tegutseb ka Hrauneyjari infokeskus.

Suvel pakub park tasuta giidiga matku; ajakava on veebilehel. Kaardimakse võetakse vastu peaaegu kõikjal, nii et sularaha läheb sul vaevalt tarvis. Eraldi tasu tuleb maksta Ásbyrgis telkimise ja Skaftafelli ning Jökulsárlóni parkimise eest. See info on kontrollitud 15.09.2026 pargi ametlikul veebilehel.

Võta kaasa soojad riided ka suvel; ilma koorikjope ja mütsita on sul ebamugav.

Kohalejõudmine omal käel

Islandile saad lennata otseühendustega Keflavíki lennujaama (KEF) suurematest Euroopa sõlmlennujaamadest, sealhulgas Kopenhaagenist, Amsterdamist ja Frankfurtist. Lennujaamast viib sind Reykjavíki buss või transfer.

Islandile sõidab meritsi ka parvlaev Taanist, mis võtab autod pardale. Selle marsruudi valivad need, kellel pole kiire ja kes tahavad kohale jõuda oma autoga.

Reykjavíkist sõidad edasi itta mööda ringteed 1. See viib sind Skaftafelli ja Jökulsárlóni juurde ning põhjas Dettifossi ja Ásbyrgi juurde.

Tee 1 on peaaegu kõikjal asfalteeritud, kuid rahvuspargi poole pöörduvad teed on sageli kruusakattega. Nende jaoks on vaja nelikveolist autot, eriti kõrgalade F-teedel. Talvel on osa teid suletud, seega kontrolli oma marsruuti eelnevalt.

Kui reisid ilma autota, sõidavad Reykjavíkist Skaftafelli ja Höfni regulaarbussid. Talvel jääb osa väljumisi ära, seega kontrolli sõiduplaani eelnevalt.

Õhuvaade Keflavíki lennujaamale ja rannajoonele

Oma autoga on ringmarsruudil mugavam: vali ise peatused ja jõua kohale päikesetõusuks. Võrdle auto rentimist DiscoverCarsis, et kõrghooajal mitte üle maksta.

⁉️🤔 Korduma kippuvad küsimused

Kas Vatnajökulli rahvusparki pääsemiseks tuleb pilet osta?

Parki sissepääs on tasuta, pileteid pole vaja. Külastuskeskused töötavad hooajalise graafiku järgi; kontrolli lahtiolekuaegu pargi veebilehelt.

Millal on parim aeg Vatnajökulli külastamiseks?

Suvel on kõik teed avatud ja matkarajad ligipääsetavad, kuid juga ja laguun on rahvarohked. Talvel saab külastada jääkoopaid, kuid päevavalgust on vähe. Üleminekuhooajal on rajad tühjad, kuid osa teid on juba suletud, seega kontrolli olusid eelnevalt.

Kas Jökulsárlóni ja jääkoopaid saab näha ühe päevaga?

Jah, kui ööbid Höfnis või Skaftafelli lähedal. Hommikul lähed jääkoopasse, pärastlõunal sõidad laguuni juurde. Päev tuleb tihe ja sõit võtab mitu tundi. Broneeri mõlemad eelnevalt, muidu ei jõua sa enne pimedat kohale.

Kas mul on vaja maasturit?

Tavalisest autost piisab ringteel 1. Nelikvedu on vaja kõrgalade F-teedel: need avatakse ainult suvel ja rendifirmad keelavad peaaegu alati nendel sõitmise ilma eraldi kindlustuseta. Kontrolli renditingimusi enne reisi.

Kui palju maksab jääliustikureis?

Hinnad sõltuvad hooajast ja reisikorraldajast. Liustikumatkad ja jääkoopatuurid on märgatavalt kallimad juulis ja uusaasta paiku. Võrdle mitut valikut eelnevalt, et valida sobiv aeg ja mitte üle maksta.

Lühidalt: mida broneerida

Vatnajökull kuulub iga Islandi külastaja marsruudile. Varu piirkonna jaoks mitu päeva ja kontrolli iga päev ilma. Kui aega on vähe, broneeri giidiga liustikutuur ja jäta ülejäänu järgmiseks korraks.

Kui reisid talvel: jääkoobas ja virmalised.
Kui reisid suvel: liustikumatk ja ringtee.
Kui oled lastega: lühikesed rajad Skaftafelli lähedal ja Jökulsárlóni laguun.
Kui sul on maastur: matk Askja vulkaani kraatrisse.

Kõige tähtsam on broneerida aegsasti: liustikutuur GetYourGuide'is. Kõrghooajal müüakse kohad läbi juba nädalaid ette.

Vatnajokull: jääkoopad, jäämägede laguun ja jääalused vulkaanid