Frida Kahlo muuseum Mehhikos – foto, kirjeldus, ajalugu, kaart
Nagu säravad tähed, mis põlevad, jätavad universumisse igavese jälje, nii jättis naine nimega Frida Kahlo kõigi mehhiklaste südamesse igavese mälestuse endast nagu lummav komeet, mis välgatas läbi elu taevalaotuse. Tema romantiline kuvand kätkeb endas kaugete India esivanemate mässumeelsust ja elujõudu, Mehhiko kirge ja temperamenti, erakordse välimusega kunstniku sädelevat annet. Kogu tema lühike rahutu elu on selge kinnitus, et tiivuline hing on tugevam kui füüsilised vaevused ja kannatused. Täna räägime teile selle ainulaadse isiksuse eluloost, milliseid kannatusi ta läbi elas ja kuidas avastas endas kingituse, kuidas leidis armastuse ja peaaegu maksis oma kire eest. Räägime ka Frida Kahlo majamuuseumist Mexico Citys.
Enne kui räägime Frida majamuuseumist, tahaksin rääkida selle kange naise elust, et saaksite täielikult hinnata muuseumi väärtust ja tähendust.
Frida elulugu
Vaadates põleva kaunitari portreed, millest kiirgab naiselikku sarmi, võluvat vaimsust, ei usu te kunagi, et selle omanik oli sisuliselt invaliid, haigusest ja lisaks veel liiklusõnnetusest tõsiselt vigastatud. 6-aastaselt tabas tüdrukut lastehalvatus, mis muutis ta “lonkaks” ja 17-aastaselt pidi ta sõitma bussiga, mis põrkas kokku trammiga. Tüdruku vigastused selles õnnetuses ei andnud talle võimalust ellu jääda: arvukad ribide, selgroo, rangluu, jalgade murrud (11 kohas!), Mao punktsioon – kas see sobib eluga?! Kuid ilmselt võimaldas Jumala ettehooldus õnnetul naisel ellu jääda, et saada hiljem Mehhiko paindumatuks sümboliks ja säravaks kunstiliseks loojaks, kelle lõuendid šokeerivad kõiki oma pildilise jõuga.
Aasta piina ja olelusvõitlust muutis hapra, piinatud tüdruku vankumatuks tinasõduriks ja mingisugune ülalt tulev taip äratas temas kunstniku ande. Veel voodihaige ajal tundis ta soovi võtta kätte pintsel ja värvid, mille vanemad tema palvel haiglapalatisse tõid. Et tal oleks mugavam joonistada, disainis isa armastatud tütrele omamoodi molberti, mis võimaldas tal lamades maalida. Voodi kohal rippuvas peeglis nägi Frida oma peegelpilti ning autoportreed said edaspidi pildi esimesteks ja lemmikobjektideks.
Vaatamiseks toodud Frida maalid avaldasid kuulsale Mehhiko kunstnikule Diego Riverale nii suurt muljet, et ta hakkas kohe tüdruku vastu huvi tundma ja sai peagi tema abikaasaks. Vaatamata oma sugugi mitte atraktiivsele välimusele oskas tohutu paksuke Diego naisi võluda, nii et ka Frida ei suutnud vastu panna ja nõustus abieluga, mida ei saanud õnnelikuks nimetada. Tal õnnestus teda nakatada kommunistlike ideedega, mida kehastas andekas kunstnik kommunismi liidritele pühendatud eredates teostes ja autori kujundlikes ideedes julge kujutlusvõime loodud helge ajastu kohta. Ühel lõuendil kujutas ta end ühe oma iidoli – Stalini – kõrval.
Juhuslikult kohtus Frida maailmarevolutsiooni teoreetiku – Leon Trotskiga. Olles mingil määral hõimuhinged, lahvatas neis kirg teineteise vastu, kuid tormine tunne ei kestnud kaua: mõistus võttis võimust ja armusuhe lõppes. Ebatavalise saatusega andeka Mehhiko naise kunstilisi meistriteoseid ei hinnanud maailm kohe: alles 1939. aastal, 14 aastat pärast loomingulise biograafia algust, vapustasid Frida maalid Pariisis korraldatud Mehhiko kunstinäituse külastajaid. Ühel tema töödest oli au paigutada Louvre'i.
Soovitame ka:
Oma lühikese elu viimastel aastatel ei tõusnud kunstnik püsti voodist, millel ta toodi esimesele autori isikunäitusele. Piinavad kannatused, mida talle tekitas põrgulik valu vigastatud organite pärast, sundisid teda võtma võimsaid ravimeid, mis hävitavad veelgi tema tervist. Jumaliku andega Frida füüsiline eksistents lõppes 13. juulil 1954 ning erakordse, paindumatu isiksuse ja julge kauni naise vaimne elu on kestnud juba aastaid.
Frida Kahlo muuseum
Kõik tema nimega seonduv on salvestatud Frida Kahlo muuseumis, mis asub “sinises majas”, kus ta sündis ja elas kõik aastad.
Eriti populaarseks sai majamuuseum pärast 2002. aastal esilinastunud särava filmi “Frida” (selles majas filmitud) linastumist, mis äratas tema isiksuse ja kunsti vastu enneolematut huvi. Erksinise värviga maalitud maja juurde ei voha turistide “rahvatee”, kes soovivad oma silmaga näha ekspressiivseid “südameverega” maalitud lõuendeid-meistriteoseid.
Muuseumi sisehoovi sisenedes hakkad kohe tundma, kuidas mehhiklased austavad pühalikult oma kaasmaalase Frida ja tema elukaaslase Diego Rivera – kahe Mehhiko suure kunstniku – mälestust. Kogu õueala on suurepäraselt maalitud, keskel ümmargusel maasaarel ulatuvad sümboolselt päikese poole puutüved, mille all möllab luksuslike lilletaimede rohelus. Seina kroonib massiivse puitkarkassiga ääristatud kiri, mis annab tunnistust Frida ja Diego siinsest elust aastatel 1929-1954.
Muuseumi aadress ja kuidas sinna jõuda
Seda aadressi Mexico Citys – Londres, 247 – teavad hästi mitte ainult kohalikud elanikud, vaid ka paljud kunstniku loomingu fännid üle maailma. Sinna pääsete metrooliiniga 3, väljudes Coyocani või Viverose jaamades ja kõndides sealt (reis kestab 15-20 minutit) või sõita mis tahes mööda tänavat sõitva bussiga. London. Muuseum ootab külalisi neljapäevast pühapäevani 10.00-17.45, kolmapäeval 11.00-17.45. Sissepääsupiletid tööpäevadel maksavad 120 peesot, nädalavahetustel – 140.
Frida Kahlo maalid ja selle loomepaari elu sümbolid
Kõik muuseumi eksponaadid tervikuna illustreerivad kronoloogiliselt kuulsa paari elustiili, tööd, vaba aega ja hobisid. Siin on erinevad isiklikud esemed: riided, suveniirid, ehted, fotoalbumid, raamatud, kirjad. Selle kõrval on antiikesemeid 17.–18. sajandi Mehhiko elust ja näiteid Kolumbuse-eelsest kunstist.
Frida töötoas on trellitatud akna taustal tema abikaasa ja igavese vaenlase portree. Keskel seisev tohutu molbert on täidetud pintslite ja pintslitega – kunstniku töö põhitööriistadega. Frida ratastool toetus talle vastu; töölaual, nagu elus ikka, visanditahvel tindikomplekti ja pastakaga; värvikomplektid ja muud väikesed esemed.
Diego Rivera tagasihoidlikus, peaaegu askeetlikus magamistoas on seintel maalid. Kõik vähesed mööbliesemed on puidust valmistatud käsitöö näited: ebatavalise konfiguratsiooni ja disainiga tugitool ja voodi; lakooniline raamaturiiul nurgas; nikerdatud skulptuurid laudadele. Seina küljes konksu otsas ripuvad kunstniku kombinesoonid ja lemmikkübarad.
Eriti muljetavaldav on kabinet, mida võib nimetada kunstniku minitöökojaks, kus särava pintsli alt tulid välja tema maalide karjuvad süžeed. Ta (kontor) on päevavalgusest üle ujutatud tema peamise eluliini kehastus – kunstiline loovus, millele on allutatud kõik selles olevad objektid. Molbert, millele on asetatud erksates värvides rõõmsameelne natüürmort; ratastool tema ees; laual tohutu hulk värvituube ja purke; peegel, tänu millele sai alguse kunstniku kujunemine.
Frida Kahlo tööde näitus Faberge muuseumis
3 veebruaril 2016 avati Peterburi ajaloo esimene näitus vastuolulise maalimeistri teostest, mille loomingu aluseks olid isiklikud elukogemused ja -muljed, pereprobleemide ring ja võitlus haigustega. Näituse külastamisel on vanusepiirangud: alates 18. eluaastast ja vanemad, sest mõnda südantlõhestavat lõuendit saavad tajuda vaid küpsemad inimesed. Tema maalidel väljendatud vaimne ja füüsiline valu, Frida piinad, rasked suhted abikaasaga avaldavad tugevat emotsionaalset ja psühholoogilist mõju.
Alasti naisekeha, mis on kaetud noalõike jälgedega, ja selle kõrval mees, kes hoiab käes pistoda – maal “Ainult paar kriimu” on kahe loomingulise isiksuse peresuhte kehastus. Lõuend veritseva naise kujutisega, mis kallab rebenenud naiseüsast verisele voodile, paneb kujutlusvõime vankuma. Süžeed sündimata lastest vastavad valuga südames – Frida hingehüüd (tema 3 nurisünnitust). Isegi kui te kunstniku elust midagi ei tea, saate tema lõuenditelt lugeda kõigist ebaõnnetest, mis haprale naisele on langenud.
Kuid tema maalide hulgas on tõeliselt elujaatavaid, säravaid lõuendeid täisväärtuslikust naisest, kes on võimeline sügavalt ja kirglikult armastama, nautima iga päeva, hingama sügavalt. Maal “Doña Rosita Morillo portree” on Frida enda sõnul üks paremaid töid, täis hingerahu ja rahu. Mõned autoportreed äratavad imetlust ilu ja vaimse optimismi üle, mis väljendub Frida kaunites silmades.
Näitus toimub aadressil: Peterburi, Fontanka Embankment, 21 (Šuvalovi palee) toimub kuni 30. aprillini kell 10.00-20.45 iga päev, välja arvatud reedel. Piletid müüakse muuseumi kassas külastuspäeval ja maksavad 450 rubla. Selle suhtes ei ole ega saa olla ükskõikne: kunstilised tõendid andeka iseõppinud Mehhiko kunstniku elust tekitavad tundeid ja emotsioone.
Kas suundute Mehhikosse? Soovitame teil vaadata jaotist Huvitavad faktid Mehhiko kohta ja mõelda, mida Mehhikost kaasa võtta.
](











