Peeter I Talvepalee Peterburis on säilinud vaid osaliselt. See on ainulaadne 18. sajandi alguse arhitektuurinäide, mis kunagi oli Neeva kaldapealse peamine dominant ja tänaseks on saanud Ermitaaži muuseumikompleksi üheks komponendiks.
Ehituslugu
Idee rajada kuninglikule perele hubane kodu sai teoks juba 1712. aastal, mil Millionnaya tänava ja osaliselt valminud Neeva kalda vahele kerkisid pulmakambrid. Need ei vastanud aga täielikult monarhi maitsele. Tasapisi laienes muldkeha põhja poole ja sai võimalikuks isikliku elukoha rajamine, mis oleks rohkem kooskõlas kuninga iseloomuga. Sellest sai alguse üsna traagiline sündmusteahel, mis viib meid praeguse Peeter I Talvepalee juurde, mis nii vähe meenutab valitseva perekonna algset maja.
Esimene aste
Veel 1715. aastal, kui Peeter Suur kaalus võimalust püstitada Talvekanali vastas hoone, mis tollal eksisteeris peamiselt paberil, polnud moodsa Talvepalee kohale isegi vundamenti. Mattarnovi võttis kohustuse ellu viia suure suverääni soov, kes valmistas ette Talvemaja projekti ja püstitas isegi läänefassaadi. See aga ei vastanud kuigi palju Peeter I staatusele ja meenutas pigem mõne üsna jõuka linnakodaniku maja, mis oli rustikeeritud ja kaunistatud kõige askeetlikuma dooria korra pilastritega. Tulevase omaniku kuninglikku tiitlit meenutasid vaid allegoorilised skulptuurid, mis end mugavalt sisse seadsid traditsioonilises kolmnurkfrontoonis. Hoone pärjati krooniga.
Esialgne projekt ei saanud aga kunagi täielikult teoks. Kummalisel kombel takistas seda suverääni enda naasmine Euroopast 1718. aastal. Ta tõi endaga kaasa uusi ideid ja uue visiooni oma Talvekodu jaoks. Joonistel tehti olulisi muudatusi ja peagi algas siseviimistlus. Peaarhitekti enda eskiiside järgi domineeris interjööris tammepuidust mööbel, seinad viimistleti punase marmoriga. Trepid ja põrandad olid samuti valmistatud tammepuust, jäljendades prantsuse stiili.
Monarhi plaanide kohaselt ei hõlmanud maja kompleksi mitte ainult eluruume, vaid ka paadikuuri ehk ruumi, mida tavaliselt kasutatakse remonditöödeks või näiteks õhulaevade ehitamiseks. Kuid suure reformaatori ajal viimast veel ei eksisteerinud ja monarhi tõeline kirg oli meri, seetõttu asus paadikuuris Peetri purjekas. Majale kuulus väike sadam ja Peetri naisele rajati väike purskkaevudega siseaed.
Uued talvised kaldapealsed
Ehitus jäi lõpetamata. See tuli ajutiselt katkestada, kuna seda projekti juhtinud Georg Mattarnovi suri ootamatult kõigi eest. Vahepeal valmisid tema kavandatust vaid vundamendid ja hoone lääneosa. Tööd jätkama kutsuti Nikolai Goebel, kes võttis enda alla palee kesk- ja idaosa. Tseremooniasaalidest, mille kujundus oli äärmiselt pompoosne, paistsid vaade Neevale. Et “burgeri” stiilis tehtud läänefassaad ei väljuks üldisest meeleolust, tehti läänefassaad samas vaimus, samas kui keskpunkt oli puhtalt barokne.
Selle kujunduses oli selgelt tunda tugevat Rooma mõju. Mõnes mõttes meenutas see Rooma kuningate triumfikaare pidulikku ilu. Samas ei kadunud ka saksa mõju, mis oli selgemini kinnistunud keeruliste piirjoontega keskkartušši ja mitmete Peeter Suure väge sümboliseerivate allegooriliste kujunditega.
Isegi Peetri eluajal peeti Talvepalees ühed uhkeimad pühad Ema Toolis: tema armastatud Anna ja Holsteini hertsogi kihlus, 1723. aasta suur sügispidu, mis peeti äsja valminud Cavalier Hallis ja muud üritused. Mõned pidustused lõppesid kõige eredama ilutulestikuga Neeva jääl. Siin – Talvepalees – Peeter Suur suri. Tema “Kurb” saalist sai Suur saal, kus omal ajal toimus ka tütre kihlamine.
Paljud kulturoloogid usuvad, et Talvepalee ehitamisega mängis Peeter I matusemarssi läbi tagasihoidlike kuninglike elamute. Nüüd sai just Talvepaleest tollase Peterburi kõige pompoosseim hoone. Lisaks püüdis arhitekt seda luua, võttes arvesse atmosfääri, milles ülejäänud Neeva üles ehitati. Tänu tema pingutustele õnnestus paleel orgaaniliselt sulanduda muldkeha üldpilti. Nii pandi alus ansambliarhitektuurile, mille keskmeks on siiani Põhja pealinn.
Katariina I talvepalee
Uue monarhi tõus tõi endaga kaasa uue tähe tõusu arhitektuuriareenil. Selliseks staariks oli Domenico Trezzini, kellele tehti ülesandeks võimalikult kiiresti paleed Suure Saksa tänava suunas laiendada. Töö pidi olema mastaapne, sest keisrinna korraldusel sai sadam täis ja kõik hooned, mis talle laiali paistsid, tuli lammutada, et ehitada järgnev kahekorruseline pikk maja. tolleaegsele Peterburi arhitektuurile omase rütmilise fassaadide jaotusega.
Selle ühendamise pidi lõpule viima pompoosse esikaare loomisega suurde sisehoovi sisenemiseks. Muudatused osutusid aga liiga ulatuslikeks ja Katariina ei saanud neid täielikult nautida, suri enne ehituse lõppemist.
Asukoht
Paljudele võib tunduda, et koht Talvepalee ehitamiseks valiti peaaegu juhuslikult. Millistest motiividest tuli juhinduda, et otsustada ehitada palee kaugeltki mitte kõige rikkamate Peterburi elanike majade keskele? Vastus on üsna lihtne. Just siit avanes Põhjapealinna parim panoraam majesteetliku Neeva, Vassiljevski saare sülituse ja Malaja Neevaga, mis hiljem merre voolas.
Avastus 20. sajandil
Pärast Katariina I surma hakkas Peeter Suure talvepalee järk-järgult lagunema. Kuigi Anna Ioannovna kolis sisehoovi Moskvast tagasi põhjapealinna, ei muretsenud ta selle hämmastava arhitektuurilise lasteaia säilimise pärast ja eelistas ööbida Apraksini majja. Vana Talvepaleed hakati kasutama aeg-ajalt, kuni XVIII sajandi lõpus saabus selle ajaloos väga kriitiline hetk – Talvepalee otsustati lammutada, et ehitada sellesse veelgi uhkem Jocamo Quaregi Ermitaaži teater. koht. Näib, et siin oleks vaja selle kunagise kõigi tuledega sädeleva koha eluloole punkt panna, kuid asjaolud olid teised.
Nikolai I püüdis avastada just seda suurt saali, kus suri Talvepalee esimene omanik, kuid see ettevõtmine osutus ebaõnnestunuks. Seejärel, juba 20. sajandi viimasel kolmandikul, tehti mitmeid katseid Talvepalee fragmente avastada. Seekord oli õnn otsijate poolel ja peagi selgus, et Quarenghi ei hävitanud ebapiisava aja tõttu vana paleed täielikult. Nii maeti lavade alla eraldi keldri- ja esimese korruse ruumid. Järk-järgult avati üha uusi ruume: osa esisest sisehoovist, mitmed “Väikesed telgid”, mis püstitati Peetri alla, ja isegi monarhi kabinet ise.
Viimases on suurepäraselt säilinud hollandi stiilis kamin ja pliit. Olukord jäi ka peaaegu muutumatuks. See võimaldas teadlastel hankida arvukalt esemeid, mis said osa Ermitaaži kogudest. Viimane suurem leid oli Katariina I kambrid, mille püstitas Trezzini. Kaksteist hästi säilinud tuba oli Talvekanali ääres laiali.
Töö oli tõesti vaevarikas, sest teadlased ja arhitektid ei piirdunud passiivse kirjavahetuse, jooniste ja visandite uurimisega. Ka neile tundus, et ruumide avamisest ei piisa. Meistrid hakkasid kihtide kaupa krohvikihte eemaldama, et paljastada medaljonid, rooste ja värvijäänused, mis Talvepalee esimese projekteerimise käigus seintel lebasid.
Ruumid ja interjöörid
Osa interjööre ja ruume on restaureeritud, osad on dokumentide, mälestuste ja jooniste põhjal hoolikalt taastatud. Neil oli just püsiekspositsioon, kus on mõned Peeter I isiklikud asjad, treipink, mõned puusepatöö tööriistad. Palee külalised saavad täielikult tunda Vanas Talvepalees valitsenud atmosfääri rikkust: Hollandi paneelid, tammepuidust aknaluugid ja osavad aknaköited, kirjutusparketid. Külastada saab järgmisi saale: kontor, söögituba, treial ja eeskoda.
Kontori interjööri kaunistavad memmede maalid. Mõned pisiasjad, nagu Preisi kuninga poolt monarhile ühel tema reisil kingitud merevaigukarbike, päikese- ja mehaaniline kell, inglise kirjutuslaud, võimaldavad teil saada selgema ettekujutuse preisi isiksusest. kuningas. Esihoovi pärliks on karnevali kelk, aga ka monarhi aiakäru. Viimast peetakse ehk kõige haruldasemaks Petrine ajastule iseloomuliku lõbusõidulaeva näitena.
Lahtiolekuajad ja piletihinnad
Peeter Suure Talvepalee on külastajatele avatud teisipäeviti, neljapäeviti, laupäeviti ja pühapäeviti kell 10.30-18.00. Esmaspäev on vaba päev. Kolmapäeval ja reedel saavad turistid ekspositsioone nautida kella 10.30-21.00. Sõltumata päevast suletakse kassa tund enne lossi ennast. Üheksas mai on ka riigipüha.
Piletite ostmiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul maksab boulet umbes 600-700 rubla, kuid saate seda kasutada Ermitaaži kõikidesse osadesse pääsemiseks. Kui plaanite keskenduda ainult Talvepaleele, on teil võimalus osta pilet hinnaga 300 rubla. Õpilased ja kadetid pääsevad paleesse tasuta. Sama kehtib ka laste kohta. On veel üks võimalus näha Talvepalee galeriisid sentigi maksmata. Iga kuu esimene neljapäev on kompleksi tasuta sissepääsu päev.
Kus see asub ja kuidas sinna saada
Talvepalee asub aadressil Palace Embankment 32. Paleesse on üsna lihtne pääseda, kuna see asub Nevski prospekti alguses. Vahetus läheduses on metroojaam Admiralteyskaya. Tasub meeles pidada, et Talvepalee sissepääs tundub üsna tähelepanuväärne. Selle leidmiseks peate minema ümber Ermitaaži paremal küljel (paremal, kui vaadata Ermitaaži fassaadi). Seejärel jalutage mööda kurikuulsat Peterburi talvekanalit, et leida end muldkehast. Tõenäoliselt ei jäta te soovitud fassaad – helesiniste seinte taustal pruunikas.